Aktiivne mürasummutus
Mürasummutuse puhul räägime tavaliselt kahest erinevast tüübist – aktiivne ja passiivne. Aktiivne mürasummutus (inglise keeles Active Noise Cancelling ehk ANC) on tehnoloogia või protsess, mida kasutatakse soovimatu taustamüra vähendamiseks või kõrvaldamiseks, et parandada heli või signaali kvaliteeti. Selleks on kõrvaklappidele või peakomplektile lisatud mikrofonid, mis registreerivad ümbritseva keskkonna müra ning muudavad selle elektroonilisteks signaalideks, kirjutab miterassa.ee blogi.
Seejärel analüüsitakse saadud info ning luuakse reaalajas vastupidise faasiga helilaine. Kui need kaks lainet liidetakse, tekib destruktiivne interferents, mis “tühistab” müra. Lõpuks edastatakse kuulajale korrigeeritud helisignaal, kus müra on suuresti eemaldatud. Aktiivne mürasummutus on eriti efektiivne madalate sageduste puhul (näiteks lennukimootori müra), kuna nende sageduste lainepikkused on pikemad ja neid on lihtsam faasis vastupidiseks muuta.
Passiivne mürasummutus
Passiivne mürasummutus saavutatakse füüsiliste vahenditega, elektroonikat kasutamata. Seda saab teha materjalide abil, mis takistavad helilainete läbipääsu, näiteks tihedad kõrvapadjad üle pea kõrvaklappidel või kummist otsikud kõrvasisestel klappidel.
Samuti kasutatakse kõrvaklappides materjale, mis neelavad heli ja vähendavad selle peegeldumist, tagades nii madalama loomuliku müra taseme. Passiivne mürasummutus on eriti efektiivne kõrgete sageduste vähendamisel, nagu näiteks klaviatuuriklõbin või kõrge helitugevusega vestlus.
Kumba varianti eelistada?
Passiivne mürasummutus on olemas kõigil klappidel ja aina enam jõuab turule ka aktiivse summutusega mudeleid. Viimaste puhul on tehnoloogia teinud väga suure hüppe ning tänapäevased klapid suudavad müra elimineerida väga efektiivselt. Selle taga on professionaalne arendustöö, sest aktiivse mürasummutusega peakomplekte kasutavad ka näiteks lennukipiloodid.